ruumilist arengut puudutavad seisukohad ja abinõud nende teostamiseks

väiksemad linnad, mis paiknevad ringjalt suure keskuse ümber, kusjuures nende vahele jäävad alad säilitatakse ehitustest vaba (rohe)alana

linn, mis paikneb väljaspool keskuse tagamaad ning mille eesmärk on takistada maa- või väikelinnade elanike suurlinna kolimist

ilma kasutuse ja hoolduseta alad, mille hulka kuuluvad tühermaad, kõnnumaad, jäätmaad jms alad

koht, mis on piiratud ajaperioodil ligipääsetav kõigile inimestele

konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused

planeerimispraktika, millega kõigile ühiskonnagruppidele antakse õigus ja võimalus suunata end puudutavate planeerimisotsuste protsessi ja lõpptulemust

tegevused, mis raskendavad õigusrikkumiste toimepanemist. Ruumilise keskkonna planeerimise kaudu saab luua kohti (valgustatud, avatud, kõigile nähtavad versus pimedad, nurgatagused, varjatud), mis raskendavad õigusrikkumiste toimepanemist

anonüümne ruum, milles puuduvad inimestevahelised sotsiaalsed suhted. Esimesena kasutas Marc Augé 1995

teatud perioodiline sekkumine linna arengusse, mis muutus aktuaalseks 1970. aastatel